win xp aktiveerimine

Maadlesin mõned päevad tagasi win xp aktiveerimisega. Nimelt peale BIOS-i update-i uuesti win-i sisse logides ilmus ette aken, kus teatati, et peame windowsi aktiveerima, enne sisse ei saa. Huvitav on muidugi see, et peale bios-i update-i seda paluti teha, oleks siis emaplaat uus pandud…  Aktiveerimine üle veebi ei õnnestunud, kuna aktiveerimisviisard jäi lihtsalt seisma, liivakell ees. Sai siis proovitud telefoni teel aktiveerimist ja ka seal tekkis tõrge – kuna tegu oli win 7 downgrade win xp-ga, siis ei klappivat product key-d, seejärel proovisin muuta product key-d OEM meediale vastavaks, kuid ka see jäi liivakella taha pidama. Siis ma sain aru, et liivakell on paha asi, justnagu mingi trooja, millest tuleb lahti saada. Võtsin lahti manuali nimega google ja asusin otsima peatükki “liivakella eemaldamine”.

Maandusin sellisel lehel, kus viidati IE kalale - http://social.answers.microsoft.com/Forums/en-US/xpinstall/thread/84716389-40fd-4d29-9005-a262d47a0a1d

Käivitasin arvuti safe modes, logisin sisse ja ennäe brauser ei toiminudki. Installisin masinasse IE8, tegin restardi; sain key-d muuta, sain aktiveerida ja sain ka veebis surfida, hämmastav!!

Seega on IE toimimine win xp aktiveerimisel ääretult vajalik ja liivakell saatanast.

Veelkord salasõnadest

http://www.imperva.com/docs/WP_Consumer_Password_Worst_Practices.pdf

Häkker pani netti üles järjekordse varastatud paroolibaasi  ja Imperva tegi sellest pisikese analüüsi.

Sellest järeldus, et 30% salasõnadest olid lühikesed ja nõrgad, 50% olid kirjas sõnaraamatus.

1. 123456
2. 12345
3. 123456789
4. Password
5. iloveyou
6. princess
7. rockyou (saidi nimi, kust salasõnad varastati)
8. 1234567
9. 12345678
10. abc1233

Need kümme on siis kõige rohkem esinevad  salasõnad.

Kuidas koostada endale meeldejääv ja kindel salasõna? Vaevalt läheb meelest automudel, millega Su abikaasa, isa või sõber sõidab. Näiteks Ford Focus või Ilge Parsa. Asenda o nulliga, s viiega, jne jms.

Ilge Parsa=1lg3P@r5@!

Õõk, mis hull salasõna meeles pidada, kuid teades, et tegemist on ilge parsaga, saad oma salasõna selle seest lihtsalt kätte. Selle süsteemiga harjub üsna ruttu. Salasõna kasutamisel on abiks ka meie vanad head õüöä, nende sümbolitega salasõnas tuleb olla ettevaatlik, sest mõned vanaaegsed või võõrkeelsed  süsteemid ei pruugi sellist sümbolit tunda.

Hea salasõna on pikem kui 8 sümbolit, see ei sisalda kasutajanime või kasutuskohta, seda ei leia sõnaraamatutest, ei ole Su sünnipäev, naise/lapse nimi jms äraarvatav, sisaldab erisümboleid ja on ainult Sinule teada.

Windows 2008R2 install (USB kettalt)

Mõtlesin, et panen ka paar sõna kirja.

Nimelt siis sattusin sellise pisikese pähkli otsa, et pidin installima testimise eesmärgil kahele HP DL120G5 serverile uue Windows 2008R2 Serveri – valitud versiooniks siis virtualiseerimise ning klasterdamise testi tõttu DataCenter.

Kui see ise-eneses pole ju midagi erilist, siis asja iva on selles, et nimetatud serveril pole ühtegi optilist seadet – ka keelduvad nad kangkaelselt USB DVD-draivist buutima. Lahenduseks siis sai väline USB ketas. Kuna ise pidin natuke otsima, et kuidas väline USB ketas (sama kehtib muide ka tavalise USB pulga kohta (võiks siis küll olla 4GB suurune)) buutima ajada ning Windowsi meediana kasutada, siis mõtlesin, et panen ehk pisikese juhendi ka laiale maailmale vaatamiseks (noh, et kes ise guugeldada ei viitsi, sel pisut lihtsam). Kuna ma ise olen paras laiskloom, siis pilte seekord ei paku.

Esimese sammuna veendu kindlasti, et sul kettal/pulgal olulist infot pole, selle laseme me õhku antud protseduuriga.

Teise sammuna siis sisestame oma USB seadme mõnda Windows’i masinasse (suhteliselt suvaline versioon alates XP’st), ning kui masin USB vidina kenasti ära on tundnud siis hakkame käske jagama command-line’lt:

1 – diskpart
2 – list disk
3 – select disk x (x asenda siis vastavalt sellele mis eelmine käsk andis)
4 – clean (pole vist otseselt vaja, aga ikkagi kena oleks)
5 – create partition primary (kui soovite suurust ka panna siis lisaks näiteks: size=10240 – suurus on MB’des, muidu läheb vaikimisi kogu vaba pinna ulatuses)
6 – active
7 – format fs=fat32 quick
8 – assign

NB! Kõik Vista, Win7 ja Win2008 kasutajad – kui asi ikka kuidagi ei õnnestu, siis vaata, et ikka command line Administratori õigustes jookseks.

Nii – nüüd on sul buutiv USB seade (või valisid vale ketta sammus 3 ning lasid õhku oma viimase 5 aasta pildid).

Järgmise sammuna pead kuskilt Windows 2008R2 (tegelikult peaks antud protsess enamvähem kõikide Win versioonide installiks sobima)meedia hankima ning kogu failistruktuuri sellelt USB seadmele kopeerima. Ise kasutasin lihtsalt Windows Explorerit kopeerimiseks - toimis kenasti. Ja sellega ongi asi valmis.
Ühenda aga USB seade installitava serveri külge, veendu, et see ikka USB seadmetelt buutima on häälestatud, ning anna tuld.

Ise kasutasin ühte täiesti suvalist USB ketast, ning nimetatud serveritega õnnestus Win2008R2 install läbida 13 minutiga. See oli siis aeg, mis kulus serveri esimesest käivitusest hetkeni, mil esimene login aken ilmus… NICE … Paar pisemat konfimuutust ka mis on üldjuhul paratamatud, ja ühe Win2008R2 serveri installi kogu aeg – 20 minutit (kahtlustan, et antud postituse kirjutamine võttis kauem aega). Mingid vanemad rauad, et buudi selle ajaga üleski.

Kuna aga asja eesmärk ei olnud kiire Win2008 install, vaid ikkagi HYPER-V klastri ning iSCSI testimine siis oodake järgmiseid postitusi – eks ma katsun jooksvalt ikka midagi kirja panna.

PS! Kas te juba teadsite, et täna tulid välja ka Exchange 2010 RTM bitid ja baidid? Minul igatahes MSDNist download juba käib, ja esimene juurutaminegi juba uksetaga koputamas.

Palju õnne kõigile, kes selle piibli viitsisid läbi lugeda ja jällekirjutamiseni,

Uptimist Vahur

Ma ju autoseivisin?

Nii umbes juba kaheksa aastat, on meie kontori kõige kirkamad kriidid koguaeg või aegajalt helpdeskis.  Nende hulgas aegajalt ka mina.
Üks teema, mis aegajalt kordub,  jäi mu hinge kriipima.

Kujutage ette inimest, kes tuleb esmaspäeval tund aega varem tööle, et olla oma ülitähtsa dokumendiga mingiks kellaajaks valmis.

Ta logib arvutisse sisse, valib Start menüüst Microsoft Wordi ja hakkab kirjutama.
Aegajalt vilksatab kiri “Autosaving”. Ta kirjutab neli tundi. Autosave on vilksatanud arvatavasti kümneid ja kümneid kordi.

Olles dokumendiga valmis saanud, vajutab ta Wordi ülevalt nurgaristist kinni.
Word küsib: Kas soovid muudatust salvestada? JAH/EI.

EI

Hmm, ei soovi, alles ju autosave käis.
5 minut hiljem heliseb meie telefon, pahura häälega palutakse seivitud dokument üles otsida. Kuidas me ka ei prooviks, seda dokumenti ei ole.  Hoolimata automaatsetest seividest.

Nõuanne:
Vajutage alati ise “Salvesta” nuppu, kui oma töö lõpetate. Autosave aitab ainult siis, kui Word või arvuti kokku jookseb vms.
Kui vastad töö lõpus salvestamise küsimusele  “EI”, kustutatakse ka vastavad automaatsed salvestused.

Teadvusta seda palun.

Windows 7 energiasääst

Mul on kodus kass Ludri, tavaline Kalamaja triibik. Kui ta üleval on, siis ta on aktiivne, askeldab ringi, tegeleb linnuvaatlusega, piketeerib külmiku ukse ees. Kui ta seda kõike ei tee, siis ta tavaliselt magab. Ma  ei tea, kuidas ta seda teeb, kuid kui krõbistada toidupakiga või teha klõps külmkapi uksega, on kass 10-15 sekundiga kohal ja teenistusvalmis.  Olenemata sellest, millises  riidekapis ta parasjagu magas.

See tähendab, et Ludri on energiasäästlik. Kui ta ei ole aktiivne, siis kulutab ta minimaalselt energiat. See on „sleep mode“. Kui teda kutsuda, siis ta reageerib ja see oleks „Wake on LAN“.  Külmkapi ukse kolks oleks sellisel juhul  “Magic packet”

Kujutage nüüd ette, kui kass ei läheks vahepeal magama, sööks ja tramburaitaks  24 h järjest, kuu aega järjest, aasta aega järjest. Esiteks sööks ta mu vaeseks. Teiseks sööks ta mu närvid ära.  Kassi, kes 8760 tundi järjest aktiivne on, ei pea vist keegi normaalseks.

Küll peetakse seda normaalseks arvutite puhul, et nad aasta aega  järjest ainult söövad – energiat, närve, ventilaatoreid jms.

Õnneks on Microsoft „8760 tundi järjest aktiivseid kasse“  taltsutama hakanud, seda järjest efektiivsemalt.
Windows 7 energiasäästu põhimõtted on seatud nõnda:

• PC peaks magama, kui temaga midagi ei tehta
• PC-le peaks  “kaugelt”  juurde saama, isegi kui PC“ magab“
• PC peaks tööd tehes ka vähem energiat kulutama
• PC peaks passiivsetel seadmetel voolu välja lülitama

Allolev  pilt aitab mõista, milliseid tulemusi me saame aruka „power managementiga“ saavutada. Roheline tulp on põhjendatud energiakasutus. Oranž tulp on energia raiskamine. Kollane tulp on praktiliselt energia mittekasutamine. Energia raiskamine toimub  ~ 65 Watti ~ 4500 tundi. Siin ei saa olla muud tulemust, kui et „Sleep“ ja „Idle“ peavad kohad vahetama.

http://www.energystar.gov/ia/partners/prod_development/revisions/downloads/computer/TierII_Network_Issue_Slides.pdf

Pane tähele, et arvutite taustaprotsessid, nagu näiteks indekseerimine, defragmentimine, viirusetõrje skännid jms kvalifitseeruvad samuti  „haigutamiseks“. Mis siis saab, kui serveri admin on konfinud käima näiteks iganädalase viirustõrje? Selle probleemi lahendab Windows 7 Unified Background Process Manageri ja Trigger-Start Services abil.  Trigger-Start Services on  hulk teenuseid, mis tukkudes kuulavad teatud sõnumeid. Ehk kui tarvis teha näiteks Windows Update, siis server toob arvuti unest välja, paigaldab uuendused ja laseb tal siis edasi magada.

Mis see rahas teeb?

Kui arvuti  on ooterežiimil, „idle“, „haigutab“  ehk ei tee tõesti midagi, on tema energiakasutus 65W ümber.  Iga tarkvarainstants ja riistvara jubin paraku tõstab voolu kasutust. Võtame näiteks kolme tüüpi  arvutid, esimene oleks laptop, teine tavaline lauaarvuti ja kolmas võimas lauaarvuti. Arvutame voolukasutust,  kus “haigutamine”  on  65 W + toiteploki maksimum /2, ehk keskmine.  90 W Laptopi puhul oleks “haigutamine” voolukasutus siis 77,5 W.

Seadmeid, 10 tk.	KWh hind	Idle tunde aastas	Kokku hoida võimalik kuni
Laptop,  90W	1,15	4500 h	~4000 EEK
Keskmine lauaarvuti  350W	1,15	4500 h	~10 500  EEK
Võimas lauaarvuti  550W	1,15	4500 h	~16 000  EEK
Siinses arvutuses on KW hinnaks võetud Martini kodu elektri hind. Siia ei ole arvestatud aktsiise, makse, taastuvenergia tasusid jms. Firmadele on KW hind ka soodsam, nii et need numbrid on ilukirjanduslikud, kuid mitte päris ulme valdkonnast.

Lõppsõnaks –  firma, kus on 50 keskmist lauarvutit, hoiaks arvutite energiasäästu õige konfiguratsiooniga kokku kuni 53 000 krooni!
Säästetud raha eest võiks osta hoopiski rohelist energiat, annetada  Varjupaikade MTÜ’le kassitoitu, tegeleda muu heategevusega või lihtsalt sellele rahale mõni asisem kasutus leida.

* „Haigutamine“ on ühe meie Linuxi spetsialisti termin:  „See server lihtsalt haigutab seal.“
* Sellele artiklile aitas kaasa mõelda ka Riivo Must.