Windows 2008R2 install (USB kettalt)

Mõtlesin, et panen ka paar sõna kirja.

Nimelt siis sattusin sellise pisikese pähkli otsa, et pidin installima testimise eesmärgil kahele HP DL120G5 serverile uue Windows 2008R2 Serveri – valitud versiooniks siis virtualiseerimise ning klasterdamise testi tõttu DataCenter.

Kui see ise-eneses pole ju midagi erilist, siis asja iva on selles, et nimetatud serveril pole ühtegi optilist seadet – ka keelduvad nad kangkaelselt USB DVD-draivist buutima. Lahenduseks siis sai väline USB ketas. Kuna ise pidin natuke otsima, et kuidas väline USB ketas (sama kehtib muide ka tavalise USB pulga kohta (võiks siis küll olla 4GB suurune)) buutima ajada ning Windowsi meediana kasutada, siis mõtlesin, et panen ehk pisikese juhendi ka laiale maailmale vaatamiseks (noh, et kes ise guugeldada ei viitsi, sel pisut lihtsam). Kuna ma ise olen paras laiskloom, siis pilte seekord ei paku.

Esimese sammuna veendu kindlasti, et sul kettal/pulgal olulist infot pole, selle laseme me õhku antud protseduuriga.

Teise sammuna siis sisestame oma USB seadme mõnda Windows’i masinasse (suhteliselt suvaline versioon alates XP’st), ning kui masin USB vidina kenasti ära on tundnud siis hakkame käske jagama command-line’lt:

1 – diskpart
2 – list disk
3 – select disk x (x asenda siis vastavalt sellele mis eelmine käsk andis)
4 – clean (pole vist otseselt vaja, aga ikkagi kena oleks)
5 – create partition primary (kui soovite suurust ka panna siis lisaks näiteks: size=10240 – suurus on MB’des, muidu läheb vaikimisi kogu vaba pinna ulatuses)
6 – active
7 – format fs=fat32 quick
8 – assign

NB! Kõik Vista, Win7 ja Win2008 kasutajad – kui asi ikka kuidagi ei õnnestu, siis vaata, et ikka command line Administratori õigustes jookseks.

Nii – nüüd on sul buutiv USB seade (või valisid vale ketta sammus 3 ning lasid õhku oma viimase 5 aasta pildid).

Järgmise sammuna pead kuskilt Windows 2008R2 (tegelikult peaks antud protsess enamvähem kõikide Win versioonide installiks sobima)meedia hankima ning kogu failistruktuuri sellelt USB seadmele kopeerima. Ise kasutasin lihtsalt Windows Explorerit kopeerimiseks - toimis kenasti. Ja sellega ongi asi valmis.
Ühenda aga USB seade installitava serveri külge, veendu, et see ikka USB seadmetelt buutima on häälestatud, ning anna tuld.

Ise kasutasin ühte täiesti suvalist USB ketast, ning nimetatud serveritega õnnestus Win2008R2 install läbida 13 minutiga. See oli siis aeg, mis kulus serveri esimesest käivitusest hetkeni, mil esimene login aken ilmus… NICE … Paar pisemat konfimuutust ka mis on üldjuhul paratamatud, ja ühe Win2008R2 serveri installi kogu aeg – 20 minutit (kahtlustan, et antud postituse kirjutamine võttis kauem aega). Mingid vanemad rauad, et buudi selle ajaga üleski.

Kuna aga asja eesmärk ei olnud kiire Win2008 install, vaid ikkagi HYPER-V klastri ning iSCSI testimine siis oodake järgmiseid postitusi – eks ma katsun jooksvalt ikka midagi kirja panna.

PS! Kas te juba teadsite, et täna tulid välja ka Exchange 2010 RTM bitid ja baidid? Minul igatahes MSDNist download juba käib, ja esimene juurutaminegi juba uksetaga koputamas.

Palju õnne kõigile, kes selle piibli viitsisid läbi lugeda ja jällekirjutamiseni,

Uptimist Vahur

Windows 7 energiasääst

Mul on kodus kass Ludri, tavaline Kalamaja triibik. Kui ta üleval on, siis ta on aktiivne, askeldab ringi, tegeleb linnuvaatlusega, piketeerib külmiku ukse ees. Kui ta seda kõike ei tee, siis ta tavaliselt magab. Ma  ei tea, kuidas ta seda teeb, kuid kui krõbistada toidupakiga või teha klõps külmkapi uksega, on kass 10-15 sekundiga kohal ja teenistusvalmis.  Olenemata sellest, millises  riidekapis ta parasjagu magas.

See tähendab, et Ludri on energiasäästlik. Kui ta ei ole aktiivne, siis kulutab ta minimaalselt energiat. See on „sleep mode“. Kui teda kutsuda, siis ta reageerib ja see oleks „Wake on LAN“.  Külmkapi ukse kolks oleks sellisel juhul  “Magic packet”

Kujutage nüüd ette, kui kass ei läheks vahepeal magama, sööks ja tramburaitaks  24 h järjest, kuu aega järjest, aasta aega järjest. Esiteks sööks ta mu vaeseks. Teiseks sööks ta mu närvid ära.  Kassi, kes 8760 tundi järjest aktiivne on, ei pea vist keegi normaalseks.

Küll peetakse seda normaalseks arvutite puhul, et nad aasta aega  järjest ainult söövad – energiat, närve, ventilaatoreid jms.

Õnneks on Microsoft „8760 tundi järjest aktiivseid kasse“  taltsutama hakanud, seda järjest efektiivsemalt.
Windows 7 energiasäästu põhimõtted on seatud nõnda:

• PC peaks magama, kui temaga midagi ei tehta
• PC-le peaks  “kaugelt”  juurde saama, isegi kui PC“ magab“
• PC peaks tööd tehes ka vähem energiat kulutama
• PC peaks passiivsetel seadmetel voolu välja lülitama

Allolev  pilt aitab mõista, milliseid tulemusi me saame aruka „power managementiga“ saavutada. Roheline tulp on põhjendatud energiakasutus. Oranž tulp on energia raiskamine. Kollane tulp on praktiliselt energia mittekasutamine. Energia raiskamine toimub  ~ 65 Watti ~ 4500 tundi. Siin ei saa olla muud tulemust, kui et „Sleep“ ja „Idle“ peavad kohad vahetama.

http://www.energystar.gov/ia/partners/prod_development/revisions/downloads/computer/TierII_Network_Issue_Slides.pdf

Pane tähele, et arvutite taustaprotsessid, nagu näiteks indekseerimine, defragmentimine, viirusetõrje skännid jms kvalifitseeruvad samuti  „haigutamiseks“. Mis siis saab, kui serveri admin on konfinud käima näiteks iganädalase viirustõrje? Selle probleemi lahendab Windows 7 Unified Background Process Manageri ja Trigger-Start Services abil.  Trigger-Start Services on  hulk teenuseid, mis tukkudes kuulavad teatud sõnumeid. Ehk kui tarvis teha näiteks Windows Update, siis server toob arvuti unest välja, paigaldab uuendused ja laseb tal siis edasi magada.

Mis see rahas teeb?

Kui arvuti  on ooterežiimil, „idle“, „haigutab“  ehk ei tee tõesti midagi, on tema energiakasutus 65W ümber.  Iga tarkvarainstants ja riistvara jubin paraku tõstab voolu kasutust. Võtame näiteks kolme tüüpi  arvutid, esimene oleks laptop, teine tavaline lauaarvuti ja kolmas võimas lauaarvuti. Arvutame voolukasutust,  kus “haigutamine”  on  65 W + toiteploki maksimum /2, ehk keskmine.  90 W Laptopi puhul oleks “haigutamine” voolukasutus siis 77,5 W.

Seadmeid, 10 tk.	KWh hind	Idle tunde aastas	Kokku hoida võimalik kuni
Laptop,  90W	1,15	4500 h	~4000 EEK
Keskmine lauaarvuti  350W	1,15	4500 h	~10 500  EEK
Võimas lauaarvuti  550W	1,15	4500 h	~16 000  EEK
Siinses arvutuses on KW hinnaks võetud Martini kodu elektri hind. Siia ei ole arvestatud aktsiise, makse, taastuvenergia tasusid jms. Firmadele on KW hind ka soodsam, nii et need numbrid on ilukirjanduslikud, kuid mitte päris ulme valdkonnast.

Lõppsõnaks –  firma, kus on 50 keskmist lauarvutit, hoiaks arvutite energiasäästu õige konfiguratsiooniga kokku kuni 53 000 krooni!
Säästetud raha eest võiks osta hoopiski rohelist energiat, annetada  Varjupaikade MTÜ’le kassitoitu, tegeleda muu heategevusega või lihtsalt sellele rahale mõni asisem kasutus leida.

* „Haigutamine“ on ühe meie Linuxi spetsialisti termin:  „See server lihtsalt haigutab seal.“
* Sellele artiklile aitas kaasa mõelda ka Riivo Must.

Hiiglaslik päikesevari globaalse soojenemise tõkestamiseks?

National Geographic kirjutab, et kui me ei vähenda oluliselt fossiilsete kütuste põletamist, läheb meil globaalselt väga soojaks.  Mõned teadlased on tulnud välja pisut ulmelisest ideest katta maakera päikesevarjuga. Mulle meenutab see pisut Matrixit, kus inimloom kurjade masinate kokkukukutamiseks päikese igaveseks ära varjutas. Masinad seepeale arvasid, et inimene sobib ise ka väga hästi patareiks ja nii kogu see inimkond peaaegu et hukka saigi.

Veidraid ideid, kuidas globaalset soojenemist vältida, on palju. Üks ameerika tädike nimelt arvab, et valitsus võitleb juba globaalse soojenemise vastu. Nimelt käib tädi iga päeva künka otsas pildistamas reaktiivlennukite poolt  taevasse jäetavaid jutte.  Tädi mure on, et need jutid püsivad kahtlaselt kaua  taevas. See on omakorda on tingitud sellest, et enam poleva tegu lihtsalt auru vms, vaid et valitsus lisab sinna juttidesse imeõhukesi alumiinium-liistakaid, mis peegeldavad päikesekiirgust taevasse tagasi.  Seda, et hõbedast lund taevast ei saja, ei oska tädi kommenteerida.

Kõik sellised grandioossete  plaanide autorid võiks oma pea siiski õiges suunas tööle panna. Planeedisuurused päikesevarjud  ja õhus hõljuvad peegel-liistakud ei ole lahendus.

Lahenduseks saab olla taastuvenergia kasutamine ja fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine.  Sõita rohkem jalgrattaga, keerata vesi boileris kraadi võrra jahedamaks, tarbida kodumaist, kasutada säästupirne, korduvkasutus ja prügi sorteerimine  jne.

http://ngm.nationalgeographic.com/big-idea/01/shading-earth

e-waste management

Käisin Paldiskis matkarajal ja vaatasin sisse vanasse piirivalveputkasse – avanes selline pilt:

Ma ei mõista, mis sunnib inimest IT kola 8 km mööda mereranda,  suht  läbimatul teel kusagile vanasse putkasse vedama?

Jäätmekäitluskeskuses võetakse ohtlikke jäätmeid elanikelt vastu tasuta, firmadele maksab mittekomplektse IT-kola ladustamine 1000 eek tonni eest. (Parandage mind kui eksin)
Selles putkas on siis kola saja krooni eest, mida tasus vedada mööda läbimatut maad, autot lõhkuda jne?
R*isk, ma ütlen.

http://englishrussia.com/?p=1342 – aga Venemaal pannakse vanad arvutid lihtsalt põlema.

Metsas eksinud ja GPS aku tühi?

Kommenteerisin kunagi oma õe korteri värvivalikut – mulle ei meeldinud kuidagi see pruun värv, mille nad seina olid pannud. Kunstiharidusega õde parandas mu suhtumist. Ei olevat ilusaid ja häid või inetuid ja halvemaid  värve, on ainult kontekstid, milles neid kasutatakse.  Ja olles näinud siseviimistluse lõpptulemust, jääb mul ainult nentida, et õel oli õigus.  Väga sobiv pruun värv.

Mulle isiklikult meeldib must värv, va. juhul, kui see vaatab mulle vastu tühja akuga GPSilt ja ma olen metsa eksinud. Mobiilse seadme displei värvipalett mõjutab oluliselt aku kasutust.  Erksad värvid kurnavad akut rohkem, kui tuhmid värvid. Seega kui aku on tühjenemas, keerake värvid ja heledus maha. Tume  taust on energiasäästlikum kui  erkroheline.  Sellele järeldusele tulemiseks ei pea olema just Einstein,  kuid  paljudel mobiilsetel seadmetel on kirevad  taustapildid ja erksad värvid.

Kasutage vähem erksaid värve ja GPSil võib olla veel just nii palju jõudu, et saate metsast välja. Või laptopis nii palju akut, et kliendikohtumine lõpuni protokollida.
Sellest rääkimata, et energiasääst on loodusele ja rahakotile kasulik.

Samal teemal kirjutab ka New Scientist, http://www.newscientist.com/article/dn17419-limitedcolour-screens-could-boost-cellphone-battery-life.html