Miks ei saa andmeid varukoopiast taastada? IV

Selle loo eelmised osad on siin: 1, 2, 3.

• Sellepärast, et faili nimi või asukoht pole täpselt teada. Sel juhul saab paremal juhul taastada mingi suurema kausta, mille kohta on teada, et selles pidi ta kindlasti olema. Kui see fail ka lõpuks taastatud saab, siis igatahes põhjustab ebamäärane info suuremat ajakulu kui võiks. Soovitus: oluliste failide puhul olge teadlikud, kus nad täpselt asuvad ja mis on nende nimi, et see info vajadusel IT-osakonnale edastada.

• Sellepärast, et serveri uuenduste installimisel tehti keset varukoopiat restart ja vajalikud failid jäid varukoopiasse kirjutamata. See on muidugi kivi IT-hooldajate kapsaaeda, sest seda olukorda annab vältida, seadistades vastavalt varukoopia ajastuse ja Windows serveri automaat-uuenduste töö.

• Sellepärast, et meiliserveri, andmebaasiserveri, raamatupidamise või mõne muu eritarkvara sisesed varukoopiad ei töötanud. Mida ma sellega mõtlen? Kui varukoopia tarkvara ei ühildu otse meiliserveri või teiste nimetatutega, siis tuleb teha varukoopia vastava tarkvara siseselt (failiks mingile kettapinnale) ja see varukoopia kirjutatakse siis omakorda kassetile.

  Võtame andmebaasiserveri (SQL, Oracle), mis on tüüpiliselt intraneti aluseks, aga tihti ka raamatupidamise aluseks. Ntbackupiga saab heal juhul varundada nö. lahtised andmebaasifailid, aga kindlam on teha andmebaasi siseselt varukoopia ja see kassetile või kettakastile kirjutada. Seda soovitavad ka andmebaaside ja raamatupidamistarkvarade hooldajad. Kui sellega on probleem, siis tüüpiliselt pole seda tööle seatudki või siis on seatud, aga võrgukettale, mis mingite ligipääsuõiguste muutumise või mingi kausta kustutamise tagajärjel pole enam kättesaadav. Juhtub ühte ja teist. Igatahes, kui teil on teada, et mingid andmebaasi andmed, millega ümber käite, peavad olema probleemi või õnnetu kustutamise tagajärjel taastatavad, siis rääkige see läbi IT-hooldajate ja raamatupidamistarkvara hooldajatega.

  Võtame meiliserveri. Kui see on Microsoft Exchange, siis ntbackup saab selle varundamisega hakkama, kuigi taastamise mõttes ebamugavalt; muud varukoopia tarkvarad peaksid sellega samuti hakkama saama. Kui aga see on midagi muud, siis peab olema samuti kindel, et varukoopia meiliserverist töötab, see ei pruugi olla automaatne.

  Kahjuks olen näinud ühes firmas ka sellist tarkvara, mille tegijad ilmselt ei mõelnud varukoopia peale – tarkvara faile ei saa ümber kopeerida, sest nad on kasutuses, tarkvara peab olema pidevalt kasutuses, st. kinni panemine tekitab probleemi, aga tarkvara siseselt varukoopiat tööle panna ei saa. No comments.

Miks ei saa andmeid varukoopiast taastada? III

Jätkame sel teemal, loo esimene osa asub siin, teine siin.

• Sellepärast, et varukoopia jäi vajalikul päeval tegemata, kuna lindiseade oli regulaarselt puhastamata – see kehtib vanemate DAT-seadmete puhul; uuemad LTO ja DLT-seadmed ei vaja regulaarset puhastamist. Kui DAT-seadet ei puhastata regulaarselt (iga nädala või kahe tagant), siis võib varukoopia lihtsalt jääda tegemata, kuna seade ei suuda andmeid lindile enam kirjutada, kuigi seade on korras ja lint samuti. DAT-kasseti saab nii ära tunda, et ta meenutab tavalise helikasseti vähendatud versiooni, mahub rusikasse, võib osaliselt läbi paista ja kindlasti on tal kaks pooli, nii et linti saab ühe pealt teisele kerida. DLT- ja LTO-kassetid on suuremad, raskemad, ruudukujulised ja neil on vaid üks pool, linti väljast näha ei ole. Neid tuleb puhastada siis, kui lindiseade vastava tulukesega sellest märku annab. DLT-seadmete puhul on juhtunud, et ostetud on vale puhastuskassett, mis tegelikult ei puhastanud seadet, DAT- ja LTO-seadmete puhastuskassetid peaksid olema universaalsemad.

• Sellepärast, et varukoopia on loetamatu, kuna varukoopia fail, mida kõvakettale kirjutatakse, on suur ja on tehtud ntbackup tarkvaraga. Seda olen mitu korda näinud, et varukoopia kirjutatakse ilusti ära, aga automaatne kontroll peale seda ei õnnestu ning põhjuse väljaselgitamine ei õnnestu samuti . Tavaliselt tekib see suurte andmemahtude puhul ja on aidanud, kui varukoopia teha väiksemateks osadeks. Aga ikkagi – täiesti ebanormaalne olukord varukoopia tarkvara jaoks. Vaikimisi Windows 2000 ja Windows 2003 serveritega kaasa pandud tarkvara ei ole nii töökindel kui ostetud spetsiaaltarkvara, mida on pidevalt edasi arendatud. Windows 2008 serveris on ntbackup tarkvarast hoopiski lahti öeldud, st. seda seal enam ei ole. Seal on küll üks teine tarkvara (wbadmin), millega saab samuti varukoopiat teha, aga ainult tervest ketta partitsioonist korraga ja mitte Exchange meiliserverist, kui see seal olemas peaks olema.

• Sellepärast, et taastada on vaja mõned e-mailid (meiliserveriks on Microsoft Exchange), aga varukoopia on tehtud ntbackup tarkvaraga. Ntbackup-tarkvaraga selle taastamine on tõsine aega nõudev töö, mis tõenäoliselt häirib kogu meiliserveri tööd. Tõenäoliselt tuleb varukoopia kolida hoopis firmast välja ja mujal taastada. Kuna see töö on nii suur ja ühtlasi kallis, siis enamasti töö mahu tõttu ühte e-maili taastama ei hakatagi. See on vaid juhuks, kui terve serveriga midagi juhtub. Kuid näiteks Arcserve tarkvaraga saab e-maile kergesti taastada ka ükshaaval, arvatavasti võimaldavad seda ka teised varukoopia tarkvarad. Järelikult tuleks aegsasti mõelda selle peale, kui oluline on mõnede teadmata kuhu kadunud e-mailide taastamine. Kui e-mailid kustutati Outlook programmist ära Shift-Delete klahviga (st. kustutatud kirjad ei läinud prügikasti), siis saab kadunud kirju ikkagi taastada: Outlook 2003 puhul tehes registrimuudatuse ja kasutades “dumpsterit” vajaliku meilikausta jaoks (vaikimisi töötab see vaid prügikasti puhul), või siis Outlook 2007 puhul kasutades seda kohe suvalise kausta puhul (Tools->Recover Deleted Items…). Kui mitu päeva peale kirjade kustutamist niimoodi kirju saab taastada, sõltub meiliserveri seadistusest. See viimati mainitud meetod on teinud väga rõõmsaks nii mõnegi inimese

Miks ei saa andmeid varukoopiast taastada? II

Jätkame vastamist pealkirjas esitatud küsimusele. Loo esimene osa on siin.

• Sellepärast, et konkreetne varukoopia, millelt üritatakse andmeid taastada, ei mahtunud andmekandjale ära. Mõnikord saab sealt andmed isegi kätte, aga kindlasti mitte siis, kui fail asus just selles osas, mida enam varukoopiasse kirjutada ei õnnestunud. Kahjuks on see liiga levinud juhtum, eriti kassettidega. Mis tähendab, et lindiseadme ostmisel ei ole õigesti arvestatud tulevikuperspektiivi ja on ostetud odavam lahendus, mis tuleb pärast asendada kallimaga, sest lihtsalt suurema mahuga kassette ei saa juurde osta. Teine põhjus on see, et mõned kolleegid on oma serveris asuvasse kodukausta laadinud hulgaliselt pilte ja videosid, mis pole tööga seotud. Kui oleks tööga seotud, oleks seda saanud ka ennustada ja planeerida.

  Ettevaatust: kui töö juures laadite oma fotoaparaadist pilte arvutisse, siis võivad kas kasutajad ise või programmid automaatselt panna need pildid kausta My Pictures, mis asub kaustas My Documents, aga see viimane asub firmades enamasti hoopis serveris, mitte kasutaja arvutis. Parem on mitte tegeleda selliste asjadega töö juures, vaid kodus koduarvutis, või siis kanda hoolt selle eest, et need pildid ei läheks My Documents kausta, vaid näiteks kausta C:\Pildid (see kaust tuleb muidugi endal enne teha).

  On mitmeid olukordi, kus mahuprobleemide tõttu olen pidanud varukoopia skripti nii ümber kirjutama, et esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel jäetakse varukoopiasse kirjutamata teatud andmed ning teisipäeval ja neljapäeval jäetakse kirjutamata teatud teised andmed. Varukoopiat ümber tegemata jääb teatud andmetest alati varukoopia tegemata ning võib juhtuda, et kõik varukoopiad on ka lihtsalt loetamatud. Kui aga ümber teha, siis töötab varukoopia korralikult edasi, kuid igapäevaselt ei tehta enam kõikidest vajalikest andmetest koopiat. Kui mõni kaust läheb viie päeva asemel nädalas varukoopiasse vaid kahel või kolmel korral, siis on selge, et tõenäosus mõnda konkreetset faili taastada on oluliselt vähenenud. Siiski olen püüdnud seda teha nii, et kõige tähtsamad andmed läheksid varukoopiasse endiselt iga päev.

  Veel üks põhjus selles liinis on see, et konkreetset kausta polegi kunagi varundatud. Kuna ruumi andmekandjal on vähe ja mingi kõrgemalt poolt tehtud valiku tulemusena on kellelegi vajalik kaust alati olnud väljaspool varundust. Mõistagi lahendab probleemi uuem ja suurema mahutavusega lindiseade või suurema pinnaga kettakast, et vähemalt edaspidi sellist andmekadu ei juhtuks.

• Sellepärast, et varukoopia kassett on varastatud. Pole sellist juhtumit veel kohanud, aga siiski tasub sellele mõelda – hoida kassette seifis, selle puudumisel hoida vähemalt serveriruumi võti ja selle väljaandmine kuidagi kontrolli all. Või siis kasutada varukoopiate tegemiseks kettakasti, mida nii kergesti ja märkamatult varastada ei saa, aga sel puhul on suurema tähtsusega failitasemel ligipääsu turvalisus sellele kettakastile.

Miks ei saa andmeid varukoopiast taastada? I

Tahan mitme postituse jooksul kirja panna praktikas esinenud põhjuseid, miks ei õnnestu serverist tehtud varukoopiast andmeid taastada või miks jääb eelnevalt tööle pandud varukoopia mingil päeval lihtsalt tegemata.

• Sellepärast, et faili või kausta kadumine avastati liiga hilja. Varukoopia asub andmekandjal – kas lindil (kassetil) või kõvakettal – see pole aga lõpmatult suur ja peale teatud aja möödumist hakatakse vanu varukoopiaid värskematega üle kirjutama. Varukoopia võis kunagi olemas olla, aga liiga kaua aega tagasi – ta on juba uuemaga üle kirjutatud.

  Mida teha, et seda olukorda tulevikus ei juhtuks või vähemalt juhtuks vähem? Kui praegu hoitakse alles viimase nädala varukoopiaid igaõhtuse seisuga, siis kui osta juurde rohkem kassette või kettaruumi, saab seda aega pikendada näiteks kolme nädalani.

  Teine võimalus on näiteks 10 kasseti puhul hakata kasutama GFS süsteemi või midagi selle sarnast. See on “grandfather-father-son” (“vanaisa-isa-poeg”) süsteem, mille puhul esimesed neli kassetti on igapäevaseks koopiaks, järgmised neli igaks neljapäevaseks (või reedeseks) ja viimased kaks igakuiseks. Seega on tavapärase kahe nädala asemel taastada andmeid kahe kuu tagant, kuigi mitte igapäevase seisuga. Seda võib muidugi vastavalt vajadusele ja rahakotile modifitseerida, hoides alles näiteks viimased viis tööpäevast ja viimased viis nädalast koopiat või siis kassette juurde ostes hoida alles viimased viis tööpäevast ja viimased 12 igakuist varukoopiat. Muidugi võib GFS-süsteemi kasutada ka kettapinnale varukoopiaid tehes. Varukoopia tarkvara CA Arcserve oskab GFS-i automaatselt kasutada, kui ta on tööle pandud koos lindirobotiga ehk siis kastiga, mille sees on mingi hulk kassette ja lindiseade ning roboti mehaanika ise vahetab kassette lindiseadme jaoks. Muidugi saab GFSi panna Arcserve’s tööle ka ilma lindirobotita, aga kassettide vahetamisel peab siis olema eriti hoolikas.

• Sellepärast, et kassett oli vajalikul päeval vahetamata. Väga tüüpiline on olukord, kus sekretär või keegi teine, kes kassette vahetab, unustab seda teha või jääb haigeks, aga ei edasta seda ülesannet mõnele kolleegile edasi. On ka neid vahetajaid, kes on paadunud unustajad, nii et võib-olla nädalas kaks korda tehakse varukoopia äragi.

  Vastuabinõuna tuleks sekretäriga rääkida, anda kassettide vahetamise ülesanne kellelegi teisele, osta lindiseadmele juurde lindirobot (see nõuab tegelikult suuremat ümberkorraldust ja parem on, kui see ostetakse juba alguses) või osta lindiseadme asemel kettakast. Lindiroboti puhul kaob see mure ära, et kassett on vahetamata, aga lisaprobleem tekib sellest, et kassetid asuvad seal samas, kus lindiseade ja ilmselt ka serverid. Ehk siis, kui varukoopia kassette on harjutud hoidma seifis (mis kahjuks enamasti nii ei ole), siis kasseti igapäevane kättesaamine on raskendatud, võib-olla isegi välistatud, ning kui serveriruumis on tulekahju või uputus, siis võivad ka kõik varukoopiad langeda sama õnnetuse ohvriks.

  Kettakasti ostmise puhul pääseb kassettide vahetamisest samuti, aga siis ei saa varukoopiat vajadusel või regulaarselt majast välja viia.