Ma ju autoseivisin?

Nii umbes juba kaheksa aastat, on meie kontori kõige kirkamad kriidid koguaeg või aegajalt helpdeskis.  Nende hulgas aegajalt ka mina.
Üks teema, mis aegajalt kordub,  jäi mu hinge kriipima.

Kujutage ette inimest, kes tuleb esmaspäeval tund aega varem tööle, et olla oma ülitähtsa dokumendiga mingiks kellaajaks valmis.

Ta logib arvutisse sisse, valib Start menüüst Microsoft Wordi ja hakkab kirjutama.
Aegajalt vilksatab kiri “Autosaving”. Ta kirjutab neli tundi. Autosave on vilksatanud arvatavasti kümneid ja kümneid kordi.

Olles dokumendiga valmis saanud, vajutab ta Wordi ülevalt nurgaristist kinni.
Word küsib: Kas soovid muudatust salvestada? JAH/EI.

EI

Hmm, ei soovi, alles ju autosave käis.
5 minut hiljem heliseb meie telefon, pahura häälega palutakse seivitud dokument üles otsida. Kuidas me ka ei prooviks, seda dokumenti ei ole.  Hoolimata automaatsetest seividest.

Nõuanne:
Vajutage alati ise “Salvesta” nuppu, kui oma töö lõpetate. Autosave aitab ainult siis, kui Word või arvuti kokku jookseb vms.
Kui vastad töö lõpus salvestamise küsimusele  “EI”, kustutatakse ka vastavad automaatsed salvestused.

Teadvusta seda palun.

Ahviliha on mürgine!

Ei saa mitte vait olla.
Hiljutine uudis Indoneesias LOOMAAIAS  salaküttide poolt ribastatud Sumatra tiigrist  ning juppide müügist hiina posijatele ja impotentidele ajas mind tõsiselt närvi. Nõelraviga tegeleti Hiinas juba neli sajandit enne Kristust. Ja selliste „juurtega“ rahva sees usutakse, et tiigri munade söömine aitab potentsi ravida? Et ninasarviku sarvest jahvatatud „meditsiin“ ajab lõdva p33nis3 kõvaks nagu ninasarviku sarve?

Hiina rahvameditsiinis tarvitatakse ära terve tiiger. Vurrud ravivad hambavalu ja annavad jõudu. Silmad ravivad krampe ja malaariat. Nina süüakse langetõve raviks. Saba ravib nahahaiguseid. Tiigrikondijahu ravib reumat ja artriiti.  Veiniga segatult on tiigrikondijahu potentsirohi. Tiigri hambad ravivad valutavat  p33nist.  Tiigri aju ravib vistrikke ja laiskust, veri tahtejõudu, liha nohu ja energiapuudulikkust, kõht ravib kõrvetisi.
Ära kasutatakse isegi tiigrisitt, mis ravib hemorroide – ma loodan, et nad seda söövad.

Seega loid ja potentsiprobleemiga mees peaks jooma veiniga segatud tiigrikondijahu ja sööma tiigriiha. See võiks isegi töötada. Naise jood ilusaks ja liha söömine on toitev. Kuid sama efekti saab ka solkimata veini juues ja kõrvitsat või tuunikala süües. Tiigrisupp maksab 320 dollarit vms. interneti andmetel, krt kui mitu korralikku kalasuppi selle raha eest Aasias saaks? Siiani pole mitte ühtegi teaduslikku tõendit tiigrimeditsiini toimivuse kohta.

See ei ole ainult Aasia probleem, tiigri ja teiste loomade „raviotstarbelisi“ juppe smugeldatakse ka Euroopasse ja Ameerikasse.  Teavitustöö ei ole ilmselgelt vilja kandnud. Äkki on aeg hakata kasutama šokiteadvustamist?
Tiigriliha söömisest ei jää inimene vähemalt haigemaks, kuigi sadistlik osa minus isegi natuke tahaks seda. Aafrikaga on teised lood. Seal ei ole mõtet rääkida šimpanside ja gorillade liigilisest säilimisest, genofondi vähenemisest jms, kui väikesed neegrid nälga suremas on.  Inimese alalhoiu instinkt lihtsalt sõidab ratsionaalsusest üle.

Näiteks Kamerun, kus usutakse, et makaagiliha ravib malaariat. Ei ravi. Vastupidi. Prantslased uurisid umbes sadat lemmikloomana peetavat primaati. Kakskümmend neist olid haiged. Ja nüüd on kinnitust leidnud ka SIV levik inimesele, nimelt üks naisterahvas on juba haige. Paraku ei leia ma enam selle uudise allikat üles. Haiguse sai ta kas kokkupuutest nakatunud ahviga, ahviliha söömisest või ahviga seksuaalvahekorras olemisest. Või siis läbi teise inimese, kes sai selle… …vt. eelmist lauset.

„Ahviliha on mürgine, tapab teie lapsed ja teid ennast  ka!“

Kas selline sõnum aitaks kõigile osapooltele morbiidset olukorda lahendada? Ei usu seda ise ka, sest SIV ja HIV esialgu välja ei paista.

Tiigreid on maailmas järgi umbes 4000, nad on kriitilises väljasuremisohus. Sellest hoolimata liiguvad kuulujutud, et Hiina tahab avada turu tiigrijuppidele, seda küll klausliga, et metsikuid tiigreid selleks ei tarvitata. WTF, kuidas saab sellist asja üldse kaaluda, kui loom on väljasuremise ohus? Kuidas nad kavatsevad vahet teha, kas klaaspurgis on metsiku või loomaaias tapetud tiigri silm? Metsiku tiigri tapmine 250 korda odavam, kui tema kasvatamine. Kumba hakatakse eelistama, mh? Ja kas nüüd hakataksegi loomaaedades tiigreid küttima, millest mu lugu alguse sai?

Viimase kuuekümne aasta jooksul on välja surnud kolm tiigriliiki. Viimane Panthera tigris balica tapeti 1942. Panthera tigris virgata suri välja viiekümnendatel. Panthera tigris sondaica’t nähti viimati aastal 1972. Loomaias tapetud Panthera tigris sumatra’neid on järgi nelisada. Karta on, et nad ei jää kestma.
Kui tiigrite kaitse, taasasustamise jms ei tegeletaks, sureks kõik tiigrid välja kümne kuni neljakümne aastaga.

Annetage loomakaitsele vahendeid.

Minge loomaaeda tiigreid vaatama.

Miks ei saa andmeid varukoopiast taastada? IV

Selle loo eelmised osad on siin: 1, 2, 3.

• Sellepärast, et faili nimi või asukoht pole täpselt teada. Sel juhul saab paremal juhul taastada mingi suurema kausta, mille kohta on teada, et selles pidi ta kindlasti olema. Kui see fail ka lõpuks taastatud saab, siis igatahes põhjustab ebamäärane info suuremat ajakulu kui võiks. Soovitus: oluliste failide puhul olge teadlikud, kus nad täpselt asuvad ja mis on nende nimi, et see info vajadusel IT-osakonnale edastada.

• Sellepärast, et serveri uuenduste installimisel tehti keset varukoopiat restart ja vajalikud failid jäid varukoopiasse kirjutamata. See on muidugi kivi IT-hooldajate kapsaaeda, sest seda olukorda annab vältida, seadistades vastavalt varukoopia ajastuse ja Windows serveri automaat-uuenduste töö.

• Sellepärast, et meiliserveri, andmebaasiserveri, raamatupidamise või mõne muu eritarkvara sisesed varukoopiad ei töötanud. Mida ma sellega mõtlen? Kui varukoopia tarkvara ei ühildu otse meiliserveri või teiste nimetatutega, siis tuleb teha varukoopia vastava tarkvara siseselt (failiks mingile kettapinnale) ja see varukoopia kirjutatakse siis omakorda kassetile.

  Võtame andmebaasiserveri (SQL, Oracle), mis on tüüpiliselt intraneti aluseks, aga tihti ka raamatupidamise aluseks. Ntbackupiga saab heal juhul varundada nö. lahtised andmebaasifailid, aga kindlam on teha andmebaasi siseselt varukoopia ja see kassetile või kettakastile kirjutada. Seda soovitavad ka andmebaaside ja raamatupidamistarkvarade hooldajad. Kui sellega on probleem, siis tüüpiliselt pole seda tööle seatudki või siis on seatud, aga võrgukettale, mis mingite ligipääsuõiguste muutumise või mingi kausta kustutamise tagajärjel pole enam kättesaadav. Juhtub ühte ja teist. Igatahes, kui teil on teada, et mingid andmebaasi andmed, millega ümber käite, peavad olema probleemi või õnnetu kustutamise tagajärjel taastatavad, siis rääkige see läbi IT-hooldajate ja raamatupidamistarkvara hooldajatega.

  Võtame meiliserveri. Kui see on Microsoft Exchange, siis ntbackup saab selle varundamisega hakkama, kuigi taastamise mõttes ebamugavalt; muud varukoopia tarkvarad peaksid sellega samuti hakkama saama. Kui aga see on midagi muud, siis peab olema samuti kindel, et varukoopia meiliserverist töötab, see ei pruugi olla automaatne.

  Kahjuks olen näinud ühes firmas ka sellist tarkvara, mille tegijad ilmselt ei mõelnud varukoopia peale – tarkvara faile ei saa ümber kopeerida, sest nad on kasutuses, tarkvara peab olema pidevalt kasutuses, st. kinni panemine tekitab probleemi, aga tarkvara siseselt varukoopiat tööle panna ei saa. No comments.

Windows 7 energiasääst

Mul on kodus kass Ludri, tavaline Kalamaja triibik. Kui ta üleval on, siis ta on aktiivne, askeldab ringi, tegeleb linnuvaatlusega, piketeerib külmiku ukse ees. Kui ta seda kõike ei tee, siis ta tavaliselt magab. Ma  ei tea, kuidas ta seda teeb, kuid kui krõbistada toidupakiga või teha klõps külmkapi uksega, on kass 10-15 sekundiga kohal ja teenistusvalmis.  Olenemata sellest, millises  riidekapis ta parasjagu magas.

See tähendab, et Ludri on energiasäästlik. Kui ta ei ole aktiivne, siis kulutab ta minimaalselt energiat. See on „sleep mode“. Kui teda kutsuda, siis ta reageerib ja see oleks „Wake on LAN“.  Külmkapi ukse kolks oleks sellisel juhul  “Magic packet”

Kujutage nüüd ette, kui kass ei läheks vahepeal magama, sööks ja tramburaitaks  24 h järjest, kuu aega järjest, aasta aega järjest. Esiteks sööks ta mu vaeseks. Teiseks sööks ta mu närvid ära.  Kassi, kes 8760 tundi järjest aktiivne on, ei pea vist keegi normaalseks.

Küll peetakse seda normaalseks arvutite puhul, et nad aasta aega  järjest ainult söövad – energiat, närve, ventilaatoreid jms.

Õnneks on Microsoft „8760 tundi järjest aktiivseid kasse“  taltsutama hakanud, seda järjest efektiivsemalt.
Windows 7 energiasäästu põhimõtted on seatud nõnda:

• PC peaks magama, kui temaga midagi ei tehta
• PC-le peaks  “kaugelt”  juurde saama, isegi kui PC“ magab“
• PC peaks tööd tehes ka vähem energiat kulutama
• PC peaks passiivsetel seadmetel voolu välja lülitama

Allolev  pilt aitab mõista, milliseid tulemusi me saame aruka „power managementiga“ saavutada. Roheline tulp on põhjendatud energiakasutus. Oranž tulp on energia raiskamine. Kollane tulp on praktiliselt energia mittekasutamine. Energia raiskamine toimub  ~ 65 Watti ~ 4500 tundi. Siin ei saa olla muud tulemust, kui et „Sleep“ ja „Idle“ peavad kohad vahetama.

http://www.energystar.gov/ia/partners/prod_development/revisions/downloads/computer/TierII_Network_Issue_Slides.pdf

Pane tähele, et arvutite taustaprotsessid, nagu näiteks indekseerimine, defragmentimine, viirusetõrje skännid jms kvalifitseeruvad samuti  „haigutamiseks“. Mis siis saab, kui serveri admin on konfinud käima näiteks iganädalase viirustõrje? Selle probleemi lahendab Windows 7 Unified Background Process Manageri ja Trigger-Start Services abil.  Trigger-Start Services on  hulk teenuseid, mis tukkudes kuulavad teatud sõnumeid. Ehk kui tarvis teha näiteks Windows Update, siis server toob arvuti unest välja, paigaldab uuendused ja laseb tal siis edasi magada.

Mis see rahas teeb?

Kui arvuti  on ooterežiimil, „idle“, „haigutab“  ehk ei tee tõesti midagi, on tema energiakasutus 65W ümber.  Iga tarkvarainstants ja riistvara jubin paraku tõstab voolu kasutust. Võtame näiteks kolme tüüpi  arvutid, esimene oleks laptop, teine tavaline lauaarvuti ja kolmas võimas lauaarvuti. Arvutame voolukasutust,  kus “haigutamine”  on  65 W + toiteploki maksimum /2, ehk keskmine.  90 W Laptopi puhul oleks “haigutamine” voolukasutus siis 77,5 W.

Seadmeid, 10 tk.	KWh hind	Idle tunde aastas	Kokku hoida võimalik kuni
Laptop,  90W	1,15	4500 h	~4000 EEK
Keskmine lauaarvuti  350W	1,15	4500 h	~10 500  EEK
Võimas lauaarvuti  550W	1,15	4500 h	~16 000  EEK
Siinses arvutuses on KW hinnaks võetud Martini kodu elektri hind. Siia ei ole arvestatud aktsiise, makse, taastuvenergia tasusid jms. Firmadele on KW hind ka soodsam, nii et need numbrid on ilukirjanduslikud, kuid mitte päris ulme valdkonnast.

Lõppsõnaks –  firma, kus on 50 keskmist lauarvutit, hoiaks arvutite energiasäästu õige konfiguratsiooniga kokku kuni 53 000 krooni!
Säästetud raha eest võiks osta hoopiski rohelist energiat, annetada  Varjupaikade MTÜ’le kassitoitu, tegeleda muu heategevusega või lihtsalt sellele rahale mõni asisem kasutus leida.

* „Haigutamine“ on ühe meie Linuxi spetsialisti termin:  „See server lihtsalt haigutab seal.“
* Sellele artiklile aitas kaasa mõelda ka Riivo Must.

Miks ei saa andmeid varukoopiast taastada? III

Jätkame sel teemal, loo esimene osa asub siin, teine siin.

• Sellepärast, et varukoopia jäi vajalikul päeval tegemata, kuna lindiseade oli regulaarselt puhastamata – see kehtib vanemate DAT-seadmete puhul; uuemad LTO ja DLT-seadmed ei vaja regulaarset puhastamist. Kui DAT-seadet ei puhastata regulaarselt (iga nädala või kahe tagant), siis võib varukoopia lihtsalt jääda tegemata, kuna seade ei suuda andmeid lindile enam kirjutada, kuigi seade on korras ja lint samuti. DAT-kasseti saab nii ära tunda, et ta meenutab tavalise helikasseti vähendatud versiooni, mahub rusikasse, võib osaliselt läbi paista ja kindlasti on tal kaks pooli, nii et linti saab ühe pealt teisele kerida. DLT- ja LTO-kassetid on suuremad, raskemad, ruudukujulised ja neil on vaid üks pool, linti väljast näha ei ole. Neid tuleb puhastada siis, kui lindiseade vastava tulukesega sellest märku annab. DLT-seadmete puhul on juhtunud, et ostetud on vale puhastuskassett, mis tegelikult ei puhastanud seadet, DAT- ja LTO-seadmete puhastuskassetid peaksid olema universaalsemad.

• Sellepärast, et varukoopia on loetamatu, kuna varukoopia fail, mida kõvakettale kirjutatakse, on suur ja on tehtud ntbackup tarkvaraga. Seda olen mitu korda näinud, et varukoopia kirjutatakse ilusti ära, aga automaatne kontroll peale seda ei õnnestu ning põhjuse väljaselgitamine ei õnnestu samuti . Tavaliselt tekib see suurte andmemahtude puhul ja on aidanud, kui varukoopia teha väiksemateks osadeks. Aga ikkagi – täiesti ebanormaalne olukord varukoopia tarkvara jaoks. Vaikimisi Windows 2000 ja Windows 2003 serveritega kaasa pandud tarkvara ei ole nii töökindel kui ostetud spetsiaaltarkvara, mida on pidevalt edasi arendatud. Windows 2008 serveris on ntbackup tarkvarast hoopiski lahti öeldud, st. seda seal enam ei ole. Seal on küll üks teine tarkvara (wbadmin), millega saab samuti varukoopiat teha, aga ainult tervest ketta partitsioonist korraga ja mitte Exchange meiliserverist, kui see seal olemas peaks olema.

• Sellepärast, et taastada on vaja mõned e-mailid (meiliserveriks on Microsoft Exchange), aga varukoopia on tehtud ntbackup tarkvaraga. Ntbackup-tarkvaraga selle taastamine on tõsine aega nõudev töö, mis tõenäoliselt häirib kogu meiliserveri tööd. Tõenäoliselt tuleb varukoopia kolida hoopis firmast välja ja mujal taastada. Kuna see töö on nii suur ja ühtlasi kallis, siis enamasti töö mahu tõttu ühte e-maili taastama ei hakatagi. See on vaid juhuks, kui terve serveriga midagi juhtub. Kuid näiteks Arcserve tarkvaraga saab e-maile kergesti taastada ka ükshaaval, arvatavasti võimaldavad seda ka teised varukoopia tarkvarad. Järelikult tuleks aegsasti mõelda selle peale, kui oluline on mõnede teadmata kuhu kadunud e-mailide taastamine. Kui e-mailid kustutati Outlook programmist ära Shift-Delete klahviga (st. kustutatud kirjad ei läinud prügikasti), siis saab kadunud kirju ikkagi taastada: Outlook 2003 puhul tehes registrimuudatuse ja kasutades “dumpsterit” vajaliku meilikausta jaoks (vaikimisi töötab see vaid prügikasti puhul), või siis Outlook 2007 puhul kasutades seda kohe suvalise kausta puhul (Tools->Recover Deleted Items…). Kui mitu päeva peale kirjade kustutamist niimoodi kirju saab taastada, sõltub meiliserveri seadistusest. See viimati mainitud meetod on teinud väga rõõmsaks nii mõnegi inimese